MK sari algas minu jaoks möödunud aastal novembri keskel. Esimene etapp toimus Tomaszów-Mazowieckis Poolas. Eesmärk oli B-divisjonis 1000m distantsil jõuda kolme parema hulka, et alustada järgmist MK-etapi võistlust A-divisionis, kus on 20 parimat uisutajat. Kahjuks sealne võistlus ebaõnnestus ja lõpetasin 8. kohaga.
Nädal hiljem oli teine MK-etapp, mis toimus Stavangeris Norras. Seal suutsin näidata 1000m distantsil paremat etteastet, lõpetasin võistluse teisel kohal ning tänu sellele sain järgmisel MK-etapil alustada A-divisionis.
Kaks nädalat hiljem olin juba võistlustules Salt Lake Citys (USA), kus mõned päevad enne võistlust jäin veidi haigeks. Sellest hoolimata sõitsin 500m distantsil uue Eesti rekordi – 34,43 ja 1000m distantsil saavutasin A-divisionis kuuenda koha uue Eesti rekordiga 1.07,10. Jäin enda tulemustega väga rahule, sest nende aegadega olin sisuliselt taganud juba endale kohad olümpiamängudele. Järgmisel nädalal võistlesin Calgarys (Kanada). Enda trumpalal suutsin ajaga 1.07,20 saavutada A-divisionis 5. koha. Eesmärk sai täidetud ehk lõpetada esimese nelja MK etappide üldarvestuses TOP20s (14. koht) ja 500m või 1500m distantsidel saada pilet olümpiale. Kanadas sõitsin 1500m uueks isiklikuks rekordiks 1.46,11, mis kahjuks olümpiale kohta ei andnud.
Lõppkokkuvõttes jäin nelja esimese MK etapi sooritustega rahule. Poolas oleks võinud natukene paremini õnnestuda, aga minu põhieesmärk sai täidetud – stardikoht 1000m olümpial ning boonuseks ka olümpiapilet 500 meetris.
Pärast neljandat MK-etappi reisisin tagasi Hollandisse, kus treenisin poolteist nädalat ning sealt suundusin nädalaks Gran Canariasse ratta- ja jõulaagrisse, mis osutus väga heaks ettevalmistuseks enne olümpiamänge.
Jaanuari alguses tabas mind kahjuks rattal saadud vigastus. Sprintisin rattaga ja ühel hetkel tuli rattaklipp pedaali küljest lahti, mille tõttu lõin jala vastu suurt hammasratast. Õnnetu juhtumi tagajärjel oli mu jalas kaks pisikest, kuid üsnagi sügavat auku. Põletik ja suur paistetus. Seetõttu pidin loobuma sprindi EMist ja ei saanud kaks nädalat jääl treenida. Õnneks sain teha ratast ja jõusaali.
Nädal enne reisi Pekingisse sain lõpuks jääle treenima ning 27. jaanuaril jõudsin Pekingisse, kus toimusid XXIV taliolümpiamängud. Võistlesin 12. veebruaril 500m ja 18. veebruaril 1000m distantsidel. Saavutasin 500m 24. koha ning jäin enda sooritusega rahule. Kuna 500m ei ole minu põhidistants, siis oli hea saada võistlustunnetus enne enda trumpala. Mõned päevad hiljem oligi juba aeg võistelda 1000 meetri distantsil. Minu jaoks väga huvitav ja põnev võistlus, suutsin 30 võistleja seas lõpetada kõrge seitsmenda kohaga, jäädes poodiumist 0,17 sekundi kaugusele. Andsin kõik, mis mul sees oli ja jäin enda sooritusega väga rahule.
Läksin Hiina võimalikult vara, et harjuda nii ajavahe kui jääga. Igas hallis on erinev jää ja teinekord võtab rohkem aega, et sellega harjuda. Olümpial olles olin natukene kimpus jaanuaris saadud vigastustega, õnneks aitasid mind nii Belgia tiimi füsioterapeut kui ka hiljem Team Estonia füsioterapeut Sirli Hinn. Olen neile mõlemale väga tänulik, et nad aitasid minu jalavigastust ravida.
Kokkuvõttes jäin olümpiaga väga rahule, nautisin enda treeninguid ning võistluseid. Samuti oli ääretult tore tutvuda uute inimestega.
Pärast olümpiat reisisin tagasi Hollandisse. Peale nädalast treeningperioodi sõitsime Hamarisse (Norra). Kahjuks andsin esimese päeva õhtul koroonaproovi, mis osutus positiivseks ning seetõttu ei olnud mul võimalik Norras sprindi MMist osa võtta. Lootsin, et koroonaviirus ei mõjuta mind oluliselt, aga jättis tegelikult päris suure jälje.
(Foto: Erakogu) – Martin Fourcade’iga olümpiaküla jõusaalis. Prantsusmaa laskesuusasuperstaar teadis üllatavalt palju kiiruisutamisest.
Pärast esimest negatiivset koroonaproovi olin tagasi treeningutel. Ees ootas MK finaaletapp, mille jaoks oli aega end valmis seada 5 päeva. Andsin endast kõik, et finaaletapil võistelda. Tegemist oli hooaja kõige raskema 1000m sõiduga, lõpetasin võistluse 12. kohal (ajaga 1.09,70). MK arvestuse kokkuvõttes tõusin 11. kohale. Mul on hea meel, et ma sain võistelda, olgugi et koroonaviirus jättis vormile suure mõju.
16. märtsil osalesin veel Hollandis 100m võistlusel – De Zilveren Bal. Tegemist on poolenisti showformaadis võistlusega ning otsustasin esimest korda seal osaleda – endalegi üllatusena saavutasin 8. koha. Kindlasti oli tegemist väga huvitava ja lõbusa üritusega – seda eriti pealtvaatajatele.
18. märtsil reisisin Eestisse, et osaleda nädalavahetusel sprindi Eesti meistrivõistlustel. Taaskord peab tõdema, et kodumaal on väga mõnus ja lahe võistelda! Sprindi meistrivõistlustel võitsin esimese koha ning tiimsprindis (koos Adavere uisutajatega) saavutasime teise koha. Sel aastal oli jää Tallinnas tunduvalt parem kui eelmisel aastal. Pühapäeval paistis päike taevas väga eredalt ja 1000m võistlus toimus üsna pehmetes tingimustes, õnneks sai võistlus kenasti peetud. Saaks selle katuse ka Härma ovaalile peale! (vaata ka lugu ERR-ist SIIT)
2021/2022 hooaja kokkuvõte:
Olümpiamängude 1000 meetri 7. koht ja 500 meetri 24. koht
Maailmakarika 1000 meetri hooaja kokkuvõttes 11. koht
1000m MK etapp Salt Lake City 5. koht ja Calgary 6. koht
Eesti meister sprindi mitmevõistluses
Olen enda hooajaga väga rahul ja siit on tõeliselt hea edasi minna. Järgmisel aastal jätkan uisutamist Hollandi profitiimis IKO.
Suur-suur aitäh kõikidele minu toetajatele ja kaasaelajatele, aitäh teile! 
Metaprint
Noored Olümpiale
AS Kaltsiit
SiS Baltics
Team Estonia
Eesti Uisuliit
Fotod: Karli Saul, Peking 2022
